Kokkutulek

Dorel Olts    Vilistlaste kokkutulek on alati sündmus,mida enamus vilistlastest ootab põnevusega.Ühelt poolt võimaluse pärast kohata endisi koolikaaslasi,teisalt tunda taas vana koolimaja hõngu, meeldivat ärevust ja nostalgiat kui mälestuste radadel astud. Huvi pakuvad ka tänaste koolilaste etteasted vaheldumisi endiste õpilaste -mitme erineva generatsiooni- etteastetega.Tundub,et praeguse Nõmme Gümnaasiumi seisukoht,mida esindab kooli direktor,on  vaid tugevdada vilistlaste sidet kooliga eesmärgil, et kasutada vilistlaskogu kooli huvidest lähtuvalt.Arvestamata igati väärikate vilistlaste soovidega. puudub austus ja lugupidamine oma kooli väärikas eas  vilistlaste suhtes.Meie kooli vilistlase  lugupeetud kunstiteadlase,Mai Levini sõnavõtt väärinuks oma kindlat kohta vilistlaste sõnavõttude hulgas.Ka võimaluse andmine oma vana kooli külastamiseks oleks elementaarne,et arvestada  vilistlaste tagasihoidliku sooviga.Kirjeldatu on kahetsusväärne ja valmistab p...

Vello Kukk, Nõmme Gümnaasium, 1959 See on algus arutlusele koolikokkutulekute kohta. Nagu selgub, on nende ettevõtmistega tekkinud probleeme, just selles mõtes, et vilistlased ei ole eriti rahul. Kuid kokkutuleku mõte ongi ju selles, et kokku tulevad need, kes on kunagi olnud seotud ja kelle jaoks see, mis toimub praegu selle kogukonna aluseks olnud koolis (seltskonnas, külas, sugukonnas, ..)  on huvipakkuv, aga vaid väike osa sllest, mis huvi pakub. Mulle tundub, et just varasemad kogemused, mis on hästi (halvasti) olnud, annavad aluse selleks, kuidas kokkutulekut korraldada. Palju vähem oluline on see, mida see objekt (kool)  praegu on suuteline näitama. Panen siia paar head mälestust. Silme ees on ikka maie vanas kolis aastakümneid tagasi toimunud, kus piskuses viimseni täis tuubituad saalis esinesid Voldemar Panso, Leenart Meri, Endel Lipmaa (parandage, täiendage mind), muidugi ka ringkäik koolimajas. See, et me pärast mööda Nõmmet laiali rstoranides istusime, ei olnudki...